Milline leping valida?

Alternatiivide kasutamisel ei tule järgida rangeid tööõiguse norme ja see annab võimaluse kokku leppida paindlikult kõigis olulistes küsimustes.

Nii näiteks ei pea tasu maksma miinimumpalga ulatuses (tasu võib sõltuda tulemustasust) või igal kuul. Töö tellijal pole kohustust tagada töö tegijale tööd. Samuti ei pea tööandja muretsema puhkuse, haiguspäevade või ületunnitöö hüvitamise pärast. 

Rangeid reegleid ei pea järgima

Paindlikumalt saab kokku leppida töösuhte lõpetamise viisid, töö tegemise aja ja koha. Olenevalt tööandja ja töövõtja vajadusest ja töö iseloomust võib töölepingu alternatiivide kasutamine olla soodne mõlemale poolele. Alternatiivid on näiteks töövõtuleping, käsundusleping, agendileping jne.

Vaadeldud võimalused töösuhet korraldada on reguleeritud võlaõigusseaduses ja selle alusel on lepingu rikkumise korral mõeldav kasutada kõiki seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid (täitmine, kahju hüvitamine, viivis, hinna alandamine, kinnipidamisõigus, lepingu ülesütlemine olulise lepingurikkumise korral), mis töösuhte puhul ei ole lubatud. Samuti on võimalik sellisel viisil töösuhteid reguleerides saavutada ka maksuefektiivsust.

Meeles tuleks siiski pidada, et olenemata sõlmitud lepingust tuleb töötasult kinni pidada ja maksta üldjuhul samad maksud mis töölepinguga, välja arvatud juhul, kui töö tegija on FIE või äriühing.

Renditöö pakub paindlikkust mõlemale poolele

Ühe paindliku lahendusena võiksid tööandjad kaaluda renditöötajate palkamist. Renditöö võimaldab tööandjal vastavalt töökoormusele töötajaid rentida. Sellisel juhul sõlmitakse tööandja ja rendiagentuuri vahel tellimusleping.